Elaiussa Sebaste – Kiliikia unustatud linn mere ääres

Elaiussa Sebaste on üks Türgi maalilisemaid ja vähem turiste ligi meelitavaid antiiklinnu, mis asub Vahemere kaldal Mersini provintsis Erdemli piirkonnas, tänapäeva Ayaşi küla lähedal. Kunagi oli see sadamalinn Kappadokia kuninga Arhelase hiilgav residents, konkureeris edukalt Tarsose ja Korikose linnadega, eksportis oliiviõli kogu Vahemere piirkonda ning seejärel vaibus vaikselt Bütsantsi ajastul. Täna on Elaiussa Sebaste marmorist kolonnade, basiilika ja teatri kogum, mis on laiali pillutatud oliivisalude ja lainete pritsmete vahel. Ideaalne koht neile, kes soovivad tunda antiikset Kilikia eemal rahvahulkadest.

Ajalugu ja päritolu

Linn asutati II sajandil eKr väikese asulana väikesel saarel, mis oli mandriga ühendatud kitsa maakitsusega. See looduslikult kaitstud koht muutis Elaiussa kohe mugavaks sadamaks: siia sisenesid laevad Küproselt, Füünikiast ja Egeuse mere rannikult. Kreeka nimi Elaiussa pärineb sõnast elaion – „õli”; see peegeldab piirkonna peamist rikkust – oliivisalu, mis ulatub mitme kilomeetri kaugusele Tavri mäestikku.

Linna otsustav muutus toimus keiser Augustuse ajastul, kui Kappadokia kuningas Archelaus tegi Elaiussast oma teise pealinna. Ta laiendas asulat, viies selle keskuse mandrile, ja nimetas selle ümber Sebastaks – kreeka vaste ladina sõnale „Augusta”, keisri auks. Nii tekkis 1. sajandi alguses pKr linn kahe nimega Elaiussa Sebaste. Arhelaus ehitas siia palee, avalikke hooneid, laiendas sadamat ja linn elas läbi oma esimese õitsengu.

Rooma võimu all

Pärast Arhelase surma 17. aastal pKr liideti Kappadokia Rooma impeeriumiga ning Elaiussa Sebaste sai Kilikia provintsi oluliseks linnaks. Aastal 74 pKr puhastas keiser Vespasianus Kilikia ranniku lõplikult piraatidest, mis avas tee Sebaste uuele majanduslikule tõusule. I–II sajandil pKr toimus siin aktiivne ehitustegevus: valmisid teater, termid, agora, akvedukt ja monumentaalne hauakalmude allee. Linn eksportis oliiviõli, seedripuitu ja veini kaugele väljapoole Vahemere piirkonda.

Bütsants ja langus

Alates 3. sajandist pKr hakkas linn oma positsioone kaotama. Aastal 260 pKr tegi Pärsia kuningas Shapur I laastava sõjakäigu Kilikiasse ja Sebasta kannatas tõsiselt. Hiljem vaevasid elanikke isauride – Sise-Anatoolia mägirahvaste – rüüsteretked. V–VI sajandil säilitas linn veel oma tähtsuse usukeskusena: siia ehitati mitu basiilikat ja piiskopi residents. Kuid VI sajandiks oli naaberlinn Korykos üle võtnud ranniku peamise sadama rolli ning Elayussa-Sebasta tühjenes järk-järgult. VII sajandi araablaste sissetungide ajaks oli linn juba pooleldi mahajäetud varemed.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Elaiussa Sebaste arheoloogiline park hõlmab mitukümmend hektarit maad maantee D-400 ääres. Tänapäeval on märkimisväärne osa mälestusmärgist välja kaevatud ja muudetud vabaõhumuuseumiks, kus saab tunde ringi jalutada. Sebaste peamine eripära on selle elav „kihtideks jagatud” planeering: siin leidub hellenistlikke ehitisi, Rooma terme, Bütsantsi basiilikaid ja hilisemaid nekropole, kusjuures kõik see on laiali pillutatud mägedele, kust avaneb vaade türkiissinisele merele.

Teater

Antiiklinna süda on väike 2. sajandi pKr Rooma teater. See mahutab umbes 2300 vaatajat; sellest on säilinud 23 istmerea, orkester ja osa skenast. Teater on osaliselt raiutud mäenõlvale, mis on iseloomulik hellenistlikule traditsioonile. Ülemistelt ridadelt avaneb panoraamvaade merele ja iidse saare jäänustele – siit on raske ette kujutada, et antiikajal kihas see koht elust. Teatrit kasutatakse aeg-ajalt suvekontsertide ja kohaliku omavalitsuse festivalietenduste jaoks.

Agora ja lõvifontäänid

Sebasta agora on üks Kiliikia parimini säilinud foorumeid. Ristkülikukujulist väljakut ümbritsesid hallist marmorist kolonnad, kapiteelide ja plaatide fragmendid on säilinud in situ. Agora lõunaküljel asub monumentaalne purskkaev lõvikujudega, mille suudest voolas vett – klassikaline Rooma-aegne arhitektuuriline võte. Siin seisid ka auväärsed skulptuurid linna väärikatest kodanikest, mille alused asuvad siiani kolonnade ääres.

Termid ja mosaiigid

Mitmes avaliku sauna kompleksis on säilinud mosaiikpõrandad geomeetriliste ja taimemustritega. Eriti huvitav on suur termide kompleks frigidaariumiga, tepidaariumiga ja caldariumiga – klassikaline Rooma järjekord, milles toimus pesemisprotseduur. Osa mosaiikidest on restaureeritud ja täna päikese eest kergete varikatustega kaetud. Seintel on säilinud maali- ja krohvijäljed.

Basiilikad ja Bütsantsi kvartal

Pargi territooriumil on välja kaevatud mitu varakristlikku basiilikat – V–VI sajandi ehitised, millel on apsiidid, narteksid ja ristimiskambrid. Üks neist seisis ümmargusel vundamendil – piirkonnas haruldane vorm, mis pärineb hellenistlikest ümmargustest templitest. Basilikaga külgnes hoov koos veepaagiga, kus Bütsantsi ajastul toimusid rituaalsed pesemised. Need kirikud on tunnistuseks sellest, et Sebasta jäi kuni lõpuni aktiivseks kristlikuks kogukonnaks.

Hauakallee ja nekropol

Linna põhjaosa avaneb kuulsale „Hauakalmude alleele” – peaaegu 100 monumentaalsele hauakalmule, mis on paigutatud piki antiikset teed. Paljud neist on kujundatud majade või templite kujul, kaunistatud nikerdatud karniisidega ning kreeka- ja ladinakeelsete kirjadega. See on üks suurimaid monumentaalsete hauakambrite kogusid Türgi Vahemere rannikul ning juba ainuüksi jalutuskäik alleel jätab sügava mulje.

Kaheteistkümne sambaga tempel ja akvedukt

Mere kohal asuval mäetipul seisis kaheteistkümne sambaga tempel, mis oli tõenäoliselt pühendatud keisrile ja Augustusele. Tänapäeval on säilinud vaid vundamendid ja mõned sambatükid, kuid koht on endiselt lummav: siit avaneb klassikaline „Kiliikia” vaade merehorisondiga. Ranniku siseküljelt lähenes linnale akvedukt, mis varustas Sebastust veega Lamosi jõest – akvedukti kaarte on näha mõne kilomeetri kaugusel pargist.

Huvitavad faktid ja legendid

• Nimi Elaiussa pärineb kreeka sõnast „elaion” – „oliiviõli”; just see oli linna peamine toode, mida eksporditi isegi Aleksandriasse ja Rooma.
• Kappadokia kuningas Arhelaus, kes ehitas linna ümber Augustuse ajal, omas oma laevastikku ja Elaiussa Sebaste oli tema „teine kodu“ kaugel Kappadokia sisemaast.
• Linna teatris on tänaseni säilinud kreekakeelsed kirjad, millel on ehituse eest maksnud mõjukate patroonide nimed.
• Sebaste „hauakallee” on üks Türgi pikimaid „surnute tänavaid”, mille paljud hauakambrid on kaunistatud keerulise sümboolika ja lahkunute portreedega.
• Ühes varabütsantslikus basiilikas avastati haruldane mosaiik, millel on kujutatud paabulind – kristlik surematuse sümbol, mis viitab kogukonna kõrgele staatusele.
• Linn elas üle maavärina 4. sajandil pKr, mille järel tuli paljusid hooneid ümber ehitada; restaureerimise jäljed on näha paljudel säilinud müüridel.

Kuidas sinna pääseda

Arheoloogiline park Elaiussa Sebaste asub Ayaši küla lähedal, Mersin provintsi Erdemli piirkonnas, umbes 55 kilomeetrit Mersinist lääne poole ja 24 kilomeetrit kuurortlinnast Kızkalesi (Kızkalesi) ida poole. Kõige mugavam on sinna sõita autoga maanteel D-400, mis kulgeb piki kogu rannikut: park asub otse tee ääres, sinna pääseb parklast, mis on tähistatud viitadega „Elaiussa Sebaste”.

Mersinist ja Silifkest (Silifke) sõidavad regulaarselt dolmuşid: peatus „Ayaş” asub 200 meetri kaugusel arheoloogilise pargi väravast. Adana Şakirpaşa lennujaamast Sebastasse on umbes 130 kilomeetrit (1,5–2 tundi autoga). Paljud turistid peatuvad Kyzkalesis ja tulevad siia poolepäevasele ekskursioonile, ühendades külastuse Kız Kalesi lossi ja Kanitala maa-aluse linna vaatamisega. Sebaste juures on parkimine tasuta ja ruumi on piisavalt.

Nõuanded reisijale

Parim aeg Elaiussa Sebaste külastamiseks on kevad (märts–mai) ja sügis (september–november). Suvel paistab päike avatud alal karmilt, varju on peaaegu olematu ja temperatuur ületab sageli 35 °C. Talvel on Kilikias soe ja päikeseline ning nendel kuudel on park eriti meeldiv: tühjad teed, pehme valgus, vähe teisi turiste. Kogu territooriumi läbivaatamine võtab rahulikus tempos aega 2–3 tundi. Pilet parki maksab umbes 80–100 Türgi liiri, kehtib Müzekart.

Võtke kaasa vett, peakate, mugavad jalanõud ja päikesekaitsekreem. Territooriumil ei ole kohvikuid ega kioskeid, lähimad söögikohad asuvad Ayashi külas ja Kyzkalessis. Sebaste on eriti ilus hommikul ja tund enne päikeseloojangut, kui kaldus päikesekiired rõhutavad marmorist kolonnade ja hauakambrite reljeefi. Droonid on ilma loata keelatud.

Elaiussa Sebaste sobib suurepäraselt kokku teiste Kilikia ranniku vaatamisväärsustega. Ühe päeva jooksul saab külastada Kanytellist (Kanytellis) koos selle basiilikate ja nekropolidega, Kizkalesi lossi „maal ja merel“ (Kızkalesi), koopaid „Põrgu ja Paradiis“ (Cennet ve Cehennem) ning Uzuncaburç – Kilikia kõige paremini säilinud antiikne Zeusi pühamu. Kui teil on kaks päeva aega, võtke baasiks Kizkalesi ja tehke kaks ringreisi: üks mööda rannikut, teine mägedesse. Rannapuhkuse austajatel tasub teada, et otse pargi sissepääsu juures on väike kivirand – pärast jalutuskäiku antiikvaremete vahel on mõnus ujuda Vahemeres. Sebasta (Elaiussa Sebaste) on üks neist haruldastest Türgi vaatamisväärsustest, kus ajalugu on peaaegu käegakatsutav ja meri lainetab sõna otseses mõttes iidsete termide müüride jalamil.